DNSH on lühend väljendist „Do Not Significant Harm“ ja see on analüüsi metoodika, mille eesmärgiks on vähendada kahju mis tahes tegevuse või projektide elluviimisel. Metoodikat kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas näiteks ökoloogias, tervishoius, sotsiaalteadustes jne. DNSH peamine eesmärk on aidata hoida ära või vähendada negatiivset mõju keskkonnale, ühiskonnale või inimestele.
Euroopa taksonoomia on roheline klassifikatsioonisüsteem, mis hindab teatud majandustegevuste mõju keskkonnale. Euroopa taksonoomia on süsteem, mis määratleb ökoloogiliselt jätkusuutlikud tegevused ja pakub viise, kuidas ettevõtted saavad arvutada oma jätkusuutlikkuse määra. Euroopa Liidu taksonoomia määrus avaldati ametlikult 22. juunil 2020, pärast selle heakskiitmist Euroopa Parlamendi poolt 18. juunil 2020, ja see jõustus 12. juulil 2020. Praegu peetakse Euroopa taksonoomiat üheks peamiseks mõjuriks, mis aitab finantssektoril suunata kapitali eelkõige just madala süsinikuemissiooniga majanduse suunas vastavalt Pariisi kokkuleppele. Pärast tehnilise eksperdigrupi (TEG) tuvastamist läbis Euroopa taksonoomia mitmesuguseid teste nii era- kui ka avalikus sektoris, sealhulgas Euroopa Investeerimispangas ja varahaldusettevõttes BNP Paribas.
Do No Significant Harm (DNSH) projekt eeldab, et riiklikel taastamis- ja vastupidavusplaanidel kirjeldatud tegevused ei tekita olulist kahju keskkonnale. See on põhiline põhimõte rahastamise saamiseks Euroopa taastefondidest ja õiglase ülemineku programmidest.. Lisaks peaksid plaanid sisaldama meetmeid, mis aitavad kaasa 37% ressursside ökoloogilisele üleminekule. DNSH põhimõte põhineb “Jätkusuutliku rahastamise taksonoomia” sätetel, mida võeti kasutusele investeeringute soodustamiseks rohelistesse ja jätkusuutlikesse projektidesse ning roheliste kokkulepete eesmärkide saavutamiseks. Näiteks kõik Itaalia riikliku taastamis- ja vastupidavusplaani ettepanekud on hinnatud just DNSH kriteeriumide alusel.
Vastavalt Euroopa üldpõhimõtetele hinnatakse investeerimisprojektide juures edaspidi ka iga tegevuse otsest ja kaudset keskkonnaalast mõju pikaajalises perspektiivis. Hindamine on ehitatud üles kahe-etapilisena:
1Lihtsustatud hindamine viiakse läbi projektide puhul, millede osas eeldatakse, et tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonnale, ja
2)Põhjalik hindamine, mida kohaldatakse, kui mingite projekti tegevuste osas eeldatakse, et need võivad põhjustada olulist kahju keskkonnale.
DNSH kontseptsioon töötati esmakordselt välja 1992. aastal Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsiooni raames. Deklaratsioonis öeldakse, et riigid peavad “tagama, et nende jurisdiktsioonis või kontrolli all olev tegevus ei kahjustaks teiste riikide või nende jurisdiktsioonist väljaspool olevate piirkondade keskkonda”. DNSH kontseptsioon lisati seejärel mitmetesse rahvusvahelistesse keskkonnaalastesse kokkulepetesse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni.
DNSH hindamine on protsess, mille abil saab määrata, kas projekt avaldab olulist negatiivset mõju keskkonnale. DNSH hindamine hõlmab tavaliselt projekti kohta teabe kogumist, projekti potentsiaalsete ökoloogiliste tagajärgede hindamist ja meetmete väljatöötamist projekti keskkonnamõju vähendamiseks. DNSH hindamist saab läbi viia erineval tasemel, alates üksikutest projektidest kuni suurte arenguprogrammideni. Mõnel juhul võib DNSH hindamine olla kohustuslik, näiteks Euroopa Liidu poolt rahastatavate projektide puhul. Teistes olukordades võib DNSH hindamine olla vabatahtlik, kuid see võib olla kasulik projektide puhul, mis võivad omada olulisi keskkonnamõjusid. DNSH analüüs on oluliseks tööriistaks projektide keskkonnamõju hindamisel. DNSH hindamine võib aidata projektidel vältida või leevendada nende negatiivset mõju keskkonnale, mis lõppkokkuvõttes võib viia jätkusuutlikuma arenguni.
Volkswageni DNSH hindamise näide põhineb 2050. aastani ulatuval RCP 8.5 stsenaariumil, eeldades seega kõrgeimat CO2 kontsentratsiooni vastavalt IPCC andmetele. Tuvastatud riskide asjakohasust hinnati kohaliku keskkonna jaoks ning ilmnenud kitsaskohtadele välja töötati meetmed riskide vähendamiseks.
Teiseks huvitavaks DNSH metoodika hindamise näiteks on uue raudteeprojekti ehitamine Hiinas. DNSH hindamise raames analüüsiti projekti võimalikke keskkonnamõjusid, nagu metsaraie, veereostus ja metsloomade elupaikade häirimine. Selle hindamise alusel väljatöötati meetmed projekti keskkonnamõju vähendamiseks, näiteks alternatiivsete marsruutide kasutamine ning metsade taastamine ja uute looduskaitsealade loomine.
Kas olete huvitatud DNSH analüüsi tegemisest oma projektile või ettevõttele? Võtke meiega ühendust konsultatsioonide saamiseks. Kirjutage aadressile info@indrex.ee – koos saame töötada rohelisema ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel!
Lisateave: